küsisn luba et see üles panna. selline lugu shegla sulest...
NB! See jutt ei ole päriselust, see on fantaasia. See ei ole kirjutatud kellegi/millegi solvanguks. See on kirjutatud meelelahutuseks. Kõik kes tunnevad ennast puudutatuna...ärge tundke...vastasel juhul pean ma kahtlema teie terves mõistuses.
SAATUS: Tere õhtust daamid ja härrad! Tere õhtust armsad lõpetajad, õpetajad! Enne kui te kõik Westholmi imeilusast ja ajaloolisest saalist lahkute, oleks mul veel midagi lisada.
KURAT: Uuuuuu! (vilistab, röögib, karjub, jne)
SAATUS: Oleme siin kõik omad ja tuttavad ning ei ole meil midagi häbeneda!
KURAT: Äääää! Ööööö! Mine persse!
SAATUS: Oi, aitähh saatmast, kaua pole käinud (naerab viisakalt). Aga palun, kutsuksimegi meie suure toetaja, kaasaelaja lavale. Palun, palun, tulge lavale!
(Kurat tuleb lavale, jääb Saatuse kõrvale seisma)
KURAT: Noh?
SAATUS: Mis klassis te õpite?
KURAT: 12B.
SAATUS: Ja kuidas on meie nimi?
KURAT: Kaisa.
SAATUS: No nii, palun seiske nüüd sirgelt, ja ärge hoidke seda tagumikku omal nii punnis (naeratus). Aitäh.
KURAT: Jobu!
SAATUS: Kaisa, kas te teate, et te olete halb inimene?
KURAT: Oota…..
SAATUS: Ja te olete nõme kah! Aga te vist olete väga tark? Näiteks oskate ühest poosist ära arvata, mida see inimene mõtleb, kardab, mis iseloomuga ta on, jne. Jah?
KURAT: No aga see on niimoodi…
SAATUS: Et siis… mis mul on kui ma jalg üle põlve istun?... Et mingi kaitsereaktsioon… ET ma kardan midagi jah? Teate mina istun jalg üle põlve sellepärast, et ma saaksin kotte sügada, ja nii et keegi ei näeks. Oh, teil ongi õigus…ma kardangi. Ma kardan, et keegi näeb.
KURAT: No see….
SAATUS: Kuid teile ei meeldi targutada, sest targad inimesed ei uhkusta oma tarkusega, ainult lollid uhkustavad. Mina arvan, et kui sa seda juttu juba usud oled sa päris loll. (Iniseva naisterahva häält imiteerides) Aga targad inimesed ütlevad nii.
Kuid selle iva järgi tundub, et tark inimene peaks olema kogu aeg vait, ja ei ütle midagi oma tarkusest. Järelikult on see, kes selle „targa” mõtte välja ütles, puruloll.
Tead sinu kirjutised… No mina ei tea mida arvata. No, Kurat, kui ma ausalt ütlen, siis see paberihunnik, mis mul pärast sittumist ja enne vee pealetõmbamist peldikupotis pasa peal lesib, on ka rohkem arukamad ja kunstilisemad kui sinu vabavärsilised sünnitised.
Ja siis see iseloom. Ta ajab kohutaval kombel ila. Ta ju ei tee muud, kui targutab või ilatseb. Ta vist arvab, et ta on nii omapärane. Issand kui müstiline. Mina tahaks kindlasti samasugune olla nagu Kaisa. Aga ma pole nii eriline. Ja üleüldse… vaadake, mitte ajakirjanik pole munn, ja lugeja pole munn, vaid Kaisa on munn. Jah, Kaisa, sa oled munn. Midagi pole teha, saatus on selline (on rahul oma nn naljaga). Sa usud ju saatusesse?
KURAT: Tead, mine persse, mida sina värdjas üldse…
SAATUS: AGA! AGA! Ma ikkagi armastan teda (kallistab Kuradit kõvasti ja magusalt) Mingil määral, me KÕIK ikkagi armastame teda. Ja me ei taha talle halba. Me peame teda võtma nii nagu ta on: nõrgana, upsakana, ülbena, ennast täis olevana. Me peame talle olema toeks, kuna ta tegelikult kardab iseennast kõigest kõige rohkem. Ja nii on raske elada. Nii et paneme abistava käe külge ja aitame väeteid ja värdjaid, looduse möödapanekuid, praake!
Kurat, kasi oma kohale tagasi…(ootab kuni Kurat istub kohale)…MUNN!
SAATUS: Teie, 12b, klassijuhataja on väga viisakas inimene. Kuid igal asjal on piir ja saatuse tahtel (enda naljaga rahul olles) tuleb ja ütleb ta seda, mis südamel. Seega palun, Siiri Veskimäe!
(Tuleb Siiri ja jääb seisma Saatuse ette).
SIIRI: Tere, tere… Öelge… mida kuradit olen ma teile teinud?
KURAT: Mida on, raisk! (hakkab nutma).
SIIRI: Miks te käitute selliselt? Miks te olete sellised?...
Signe, sa oled hoolas õpilane ja sinust võib saada väga hea ema, aga miks sa minuga toorutsed. Mis sul viga on? Mida sa raisk ülbitsed minuga? Või on sul alati päevad kui ma sinuga räägin. Või on sul ikka see teismelise periood peal, kus sa kardad suuremaid ja vanemaid inimesi, ja nendega rääkides lähed endast välja ja hakkad lolli juttu ajama.
Janika. Oh jumal. Janika tead, mine saalist välja, tõega. Mine! Ja võta see poolik pabul, kes su kõrval istub, ka kaasa. Kuuled! Ma ei tee nalja. Tõmba lesta!... ei, ei ma ei vihka sind, ma lihtsalt ei taha su lõusta siin praegu näha. Äitäh.
(hakkab nutma, edaspidi puristab läbi pisarate).
Katrin, mine sina ka ära, kuradi egoist. Pläää-plää… Ma palun igapäev jumalat, et sinust saaks lits, raisk….
Karvased! Miks te olete sellised… naised. Olge mehed ja kurat näege välja ka nagu mehed. Kuradi võltsvitud. Naiselikud nokud…
Persse, minge kõik minema, minge, minge! Kaduge. Lihtsalt kaduge. Ja Reelika sina hakka juba varakult minema, ma ei jõua muidu ära oodata, mil sa pärast teisi siin veel veered. Hakka sina kohe minema, ole nii hea. Paks. Häh (irnub läbi pisarate Reelikale näkku tema poole näpuga osutades)
(terve abituurium koos vanemate ja teiste õpetajatega lähevad välja suitsu tegema. Kui enamvähem kõik on läinud, kukub Siiri kokku ja kuna kedagi päästmas ei ole, siis ta…sureb südameatakki)
SAATUS: Näete nüüd, ja raibe, kui mina nüüd kuulen mingisuguseid lolle tsitaate nagu: saatuse keerdkäigud, või midagi sellist, siis võite kohe heaga persse käia. On ju hea kõike minu peale ajada? Saage nüüd aru, mina ei ole süüdi mitte üheski asjas. Ise te jääte auto alla, ise te kepite aidsihaiget, ise te viskate otsustava viske mööda, ise te kukute eksamil läbi. Endal teil sünnib Downi sündroomiga poeg. TEIL läheb maja põlema. Teil endal juhtub. Mind peaksite mainima just siis kui kõik on hästi. TÄNU saatuse keerdkäikudele, ei jäänud ma auto alla, ei saanud aidsi, ei läinud maja põlema jne. Ja igal õhtul, igaks juhuks, peaksite mulle tänulikud olema. Palvetama, aga mitte Jumala aadressil, vaid minu…
Mis tähendab ”tänu Jumalale”? Jumal ei aita teid, teda ei ole. Mina olen. Mind saate käega katsuda. Teda ei saa. Ah kuidas? No näiteks kallistate oma normaalset ilma sündroomideta tütart või poega.
Ma tõesti ei tea, kes teid kõiki lõi ja kuidas te tekkisite, võib-olla Jumal ise, aga tean, et mina hoian teid elus, ja see on palju raskem, kui keegi kunagi arvab. Näh!! Voh!!
Aga seda peate teadma, et mina ei usu Jumalasse. Kui mul paber peldikus otsa saab, hoian ma selle tarvis oma tualetis piiblit… ja teist tagavara rulli, juhuks piibel peaks ootamatult otsa saama. Ha-haa.
(Ilmub Vanajumal ise võimsa valgusesähvatuse ja pauguga)
JUMAL: (Räägib madala, kurja ja selge kõuehäälega) Kes julges mind ja minu seadustekogu teotada? Kas sina Saatus arvad ennast parem olevat kui Mina? Tule ja teeme selle asja selgeks. Alla! Alla! Alla Eenma!
ALLA: Mis on?
JUMAL: Mine küsi Neeme käest kaks paari poksikindaid! Kuuled jah?
ALLA: Kule minul ei ole aega, mine küsi ise. Mul on vaja võim psühholoogi kabinetti viia ja saal korda teha. See teine vend tegi midagi Siiriga, ja see lits saatis kõik minema ja keegi ei aita mind. Kurat. Ptüi.
SAATUS: Oota mis vend ma sulle olen?!
JUMAL: Tahad täiega ananassiga vastu kõrva saada?
ALLA: Ei taha!
JUMAL: Siis too meile kaks paari poksikindaid! Said aru?
ALLA: Jah, aga ma ei saa aru, et kui sa nii kõikvõimas oled miks sa siis neid ei võlu endale?
JUMAL: (läheb oma ninaga peaaegu Alla nina vastu, ja ütleb ennast näpuga toksides) Kule, paksperse, kas mina, Jumal, olen sul mingisugune võlur või!! Sa närune naine näksi peeru ja too meile kindad, või saad täiega ananassiga vastu kõrva!
ALLA: Too ise! Supinahk oled vä?
JUMAL: Tead, eit…(kahmab Allat juustest. Alla virutab lahtise käega vastu.) Ah, et karm nõid jah? Ma sulle näitan! (viskab Alla klaveripeale ja ühe näpuliigutusega on Allal püksid läinud, teise näpuliigutusega ise paljas. Hüppab siis Allale klaveripeale järele….)
ALLA: Näe oskad küll võluda!
JUMAL: Tule nüüd siia, voh nii jah, vot väga hea. Ma sulle teen supinahk. Ma ei ole mingi supinahk!
ALLA: Ossa raisk, kus alles…
JUMAL: Mida sa Saatus veel siin passid!? Kao ära või ulata kabistav türa!
SAATUS: Ma parem lähen!! (jookseb välja)
(Saatus ilmub kooli juures olevasse parki, kus kõik suitsu teevad ja sebivad ümber Shegla, kes on pikali muru peal ühe käe all nooremas eas kass)
SHEGLA: (pisarad jooksevad ta silmist ja on väga näost ära) Palun, ära jäta mind. Ma proovin edaspidi olla sulle meelepärasem. Paluun…
KASS: Ei, Shegla, ma saan aru, et sul on raske, aga sa lubasid, et jätad suitsetamise maha, aga ei jätnud. Ma ei usalda sind enam.
SHEGLA: Palun, ma jätan suitsu igaveseks maha. Ma ei murra oma lubadust enam kunagi. Minu kiisu, sa oled nii armas!
KASS: Saad sa aru, ma ei saa sind usaldada, samahästi võid sa siis, kui mind ei ole, näiteks loomaaeda läbutsema minna ja täis peaga mõnda teist lakkuda ja temaga ameleda. Mjauu. Kuidas sa tõestad, et sa pole seda siiamaani teinud.
SHEGLA: Ei saagi tõestada, aga palun, ära jäta mind, sa murrad mu südame, ja siis viskun üle Inglise saatkonna koerte ja neegrite kätte. Ma ei hooli endast siis enam. Kõik mõnud siin maailmas on ilma sinuta piin ja valu.
RAUL: Shegla, lõpeta ära, sellel ei ole mõtet. Ära alanda ennast enam. Ära lase sellel kiisul endale pähe istuda.
SHEGLA: Ära hakka, Raul! Ära topi oma nina siia!
Palun, kiisu, ma ei saa ilma sinuta elada!
KASS: Tead, tegelikult on asi hoopis muus!
SHEGLA: Milles siis?
KASS: Mul on keegi teine?
SHEGLA: Oota, misasja? Kes? Mis kurat?
(eemal on kuulda, et keegi kutsub kassi: kisss-kisss-kisss, ja parki ilmub Kalle Niinas)
KALLE: Tule siia musike (Shegla käe all lamanud kass, jookseb Kalle juurde, Kalle tõstab ta endale näo juurde ja suudleb kassi pikalt ja mahlaselt) Mis sa nende rumalate poistega teed? Lähme koju ära?
KASS: Ma lihtsalt niisama. Las ma ütlen veel head aega!
KALLE: Ei lähe sa kuhugi (annab kassile kõva laksu vastu perset ja veab ta sabast autosse)
SHEGLA: Täitsa perses. Täitsa perses (jõllitab lahkuvat autot, kus on tema pruut, ekspruut)
SIIM ANDREAS: Omad vitsad peksavad. See on alles lops. Niinas lõi Sheglalt naise üle!! Haa-haa. Jaa, Shegla, pill tuleb pika ilu peale. Ta oli sinu jaoks liiga ilus. Aga nagu öeldakse: ilu on vaataja silmades. Nii et davai, ma lähen nussin OMA naisega.
RAUL: Kule mul tuli ka isu peale, lähen ka! Ivetää!
TARVO: Lähen siis kaa, mul tuli Tartust pruut mind vaatama...
KUUSTIK: Hooh, ma lähen ka… teen väikse seksi. Tsau.
ALLAN PÄLL: No Elis, Rutt, Kristiin, he-hee, lähme minu poole, ah? Ma teen teile Juga järgi ja puha! …(meelitavalt Kristiinat lõua alt kõditades ütleb madala häälega) Kristiina…
KRISTIIN: Uh lähme, lähme!
ELIS, RUTT: Lähme jah!
TALVER: Kule, Shegla, ma lähen ka siis, mul naine ootab!
PRIIT: Shegla, sa ei kujuta ette, ma leidsin endale naise, voodis jõhkra fantaasiaga. Täpselt minu maitse. Olgu, jooksen sinnapoole. Tsau.
JANAR: He…..he….ma lähen…he…he…ostsin just banaanimaitselisi…he
SHEGLA EMA: Siim, me nüüd lääme esägä, ja kaeme, äki tiime üte sõsara sulle manu. Hi-hii
(Kõik lahkuvad ja järele jääb murus püherdav Shegla, kes on kibestunult nuttes juba tubli kahekümnest junnist läbi veerenud. Saatus vaatab Shegla pikalt. Vihma sajab)
SAATUS: Shegla, ehk tuled minu poole, peseme su puhtaks ja…
SHEGLA: Ma ei tahaks tüli teha…
SAATUS: Ei, ei, ma elan Jumala, Kuradi ja Õnnega koos. Meil kõigil oleks sinu üle väga hea meel. Õnn on väga tore, ta hakkab sulle kindlasti meeldima.
SHEGLA: Kus sa siis elad?
SAATUS: Kas või siin samas pargis. Eks sa ise tea, kuidas tuled. Sinu vaba valik.
SHEGLA: Mis mõttes?
SAATUS: Ära siis tule!
SHEGLA: No ma tulen.
SAATUS: Ära ikka tule.
SHEGLA: No kurat!
SAATUS: Ta läks pruudi juurde!
SHEGLA: No muidugi…
(Mõne aja pärast. Shegla tuleb uksest)
SAATUS: Noh, tulidki.
KURAT: Noh kuidas sa siis tulid?
ALLA: Noh, räägi, kuidas?
ÕNN: (poolik lauaviin käes) Davai hakka rääkima, mul ei ole tervet päeva oodata. Said aru? Hakka pihta. Davai, davai…tahad vastu vahtimist saada vä?!
SHEGLA: … No alguses läksin masenduses Olümpia hotelli…ja äkki pahvatas pähe, et tulen. Siis tulingi, jooksuga, napilt jõudsin… selle bussi peale...noh.. mis Olümpia kõrvalt mööda läheb, ma ei näinudki mis number see oli…17 vist…